Narva linn


Päästeamet jätkab kodunõustamistega suuremas mahus

Epideemiline olukord on Eestis muutunud pandeemia tipuga võrreldes järk-järgult paremaks ning harjumuspärane elukorraldus on tasapisi taastumas. Tule- ja veeohutuse alane olukord on samas paraku halvenemas. Seetõttu teevad päästjad seal, kus olukord võimaldab, jälle suuremas mahus kodunõustamisi, et kasvatada inimeste teadlikkust ja ennetada traagilisi õnnetusi. 

Koroonaviiruse leviku tipu ajal peatas Päästeamet sisuliselt kodunõustamise teenuse, et aidata kaasa kontaktide vähendamisele ja viiruse leviku pidurdumisele. Nüüd, kui viiruse levik on märgatavalt vähenenud, saab taas nõustada neid kodusid, kus õnnetuse juhtumise risk on kõrge. Õigel ajal appi tõtates saab ära hoida nii mõnegi õnnetuse ja päästa mõnegi elu. 

„Traagilised õnnetused saavad sageli alguse kodust ja seetõttu on oluline ennetada ohtu sattumist just seal, kus inimene suurema osa oma ajast viibib. Selleks, et kodu oleks elaniku jaoks kindlus, tuleb riskid viia miinimumini. Siin saavadki päästjad nõu ja vahel ka abikäega toeks olla,“ ütles Päästeameti ennetustöö osakonna juht Viktor Saaremets ja lisas, et oluline on aegsasti märgata neid kohti nii kodus sees kui ka kodu lähedal, kus õnnetused hüüavad tulles. 

„Sageli on kodutulekahju puhkemise põhjused amortiseerunud või hooldamata küttekolded, samuti oma aja ära elanud elektrisüsteemid või –seadmed. Päästjad oskavad ohtlikele puudustele tähelepanu juhtida ning annavad nõu, kuidas elupaik ohutumaks muuta. Lisaks sellele on oluline veenduda, et kodus oleks töökorras ja õigesti paigaldatud suitsu- ning vingugaasiandur, mis õnnetuse puhkedes aegsasti märku annab ja sellega nii mõnegi elu päästab,“ lisas Saaremets. 

Kuna aiahooaeg on käes ja suvised supluskuud ukse ees, vaatavad päästjad üle ka koduümbruse ohutuse ning jagavad vajadusel näpunäiteid, kuidas kodulähedased veesilmad ohutumaks muuta. Sageli piisab lihtsatest töödest, millega saab õnnetuse juhtumise riskid oluliselt väiksemaks muuta, olgu selleks siis uus kaevukaas või ohutu ligipääs kodutiigile. „Kui inimene on väga pikalt ohtude keskel elanud, siis ühel hetkel tundub see kõik täiesti normaalne ja nii see tähelepanu üha enam ohutuselt hajub,“ tõi Saaremets välja.

Kuigi viiruse levik ei ole Eestis lõplikult pidurdunud, ei tasu kodunõustamisi peljata. „Kodunõustamistel peavad nii kutselised kui ka vabatahtlikud päästjad kinni kõikidest ettevaatusabinõudest – enamik ühtse päästevõrgustiku päästjatest on vaktsineeritud ning nõustamise ajal kantakse maski ja teisi isikukaitsevahendeid. Nõustatakse kodusid, mis eeldatavalt kattuvad meie statistilistest näitajatest tulenevate riskidega või kuhu meid on kutsutud. Neis piirkondades, kus viiruse levik on endiselt väga suur, nõustamisteenust veel ei taastata. Kui kellelgi on kahtlus, kas tegemist on ikka päästjatega või on keegi tulnud ukse taha pahatahtlike mõtetega, on alati õigus küsida päästjatelt töötõendit. Seega – kui päästjad uksele koputavad ja kodunõustamist pakuvad, ei ole põhjust karta. Nad tulid teid aitama,“ julgustas Saaremets. 

Päästeamet nõustab aastas enam kui 20 000 kodu üle Eesti ning aitab sellega vähendada nii tule- kui ka veeõnnetuste hulka.

PÄÄSTEAMET
Raua 2 | 10124 Tallinn
www.rescue.ee
http://www.facebook.com/paasteamet

Lisatud 20.05.2021, 11:25
Muudetud 20.05.2021, 11:28

eelmine järgmine