Narva linn


Mahajäetud ehitised kujutavad ohtu elule, tervisele ja kõrval asuvale varale

Ida-Virumaad peetakse suure ettevõtluse ja tööturu arengu potentsiaaliga maakonnaks, kuid teisest küljest valitsevad siin kõrge töötusemäär, erinevad sotsiaalsed ja majanduslikud probleemid. Selline olukord toob paratamatult kaasa demograafilisi muudatusi. Statistikaameti andmetel perioodil 2015-2019 kahanes Ida-Virumaa elanike arv 8701 isiku võrra ning puudub alus arvata, et langustrend muutub lähitulevikus.

Seoses elanikkonna kahanemisega jäetakse paljud ehitised ja muu vara (elamud, kuurid, garaažid, autod) maha. Oma mõju sellele avaldab ka sotsiaalsetest probleemidest tingitud võimetus oma vara eest ettenähtud viisil hoolitseda. Ida päästekeskuse andmetel on Ida-Virumaal rohkem, kui 400 mahajäetud objekti. Paljud neist on inimeste tegevuse tõttu muutunud mitteametlikuks prügilaks (fotod 1 ja 2). Mahajäetud majad ja garaažid on saanud noorte inimeste lemmikpaigaks vaba aja veetmisel – lastele meeldib ronida mööda lagunenud konstruktsioone, lõhkuda aknaid ja seinu või süüdata sinna kogunenud prügi huligaansetel ajenditel või eesmärgiga teha videoklippi tulekahjust või selle kustutamisest.

Foto: Ida päästekeskusFoto: Ida päästekeskus
Fotod 1 ja 2. Vaade mahajäetud majale ja keldrikorrusel olevale prügihunnikule
(Ida päästekeskus)

Peale selle, et mahajäetud ehitised rikuvad kaasaegse linna üldpilti, kujutavad nad ühtlasi ohtu elule, tervisele ja kõrval asuvale varale. Perioodil 01.01.2019 – 27.08.2019 toimus mahajäetud ehitistes rohkem kui 50 tulekahju, mille tekkepõhjuseks on olnud süütamine. Kõige sagedamini tulekahju asjaolud on järgmised – hoone või rajatise omanik jätab selle maha ning ei täida tuleohutuse seadusest tulenevat kohustust tõkestada kõrvaliste isikute sissepääsu akende, uste ja muude avade sulgemise teel. Inimesed viivad sinna ehitus- ja muud prügi suures koguses, sest selle utiliseerimisega keskkonnasõbralikul viisil kaasnevad lisakulud. Noored, kes veedavad oma aega mahajäetud hoonetes, panevad kogunenud prügihunnikuid põlema ning jooksevad ära.

Mõnele võib tunduda, et mahajäetud hooned ei ole tähtsad või seal tekivad tulekahjud ei ole ohtlikud. Tegelikult kujutavad nad reaalset ohtu inimeste elule, tervisele ja nende kõrval viibivale varale. Näiteks, tulekahju puitmaterjalist mahajäetud elamus võib levida edasi kõrval asuvatele elumajadele, autodele või süüdata kulu. Reaalsetest sündmustest rääkides oli käesoleval aastal juhtum, kui tuvastamata isikud süütasid mahajäetud garaažibokse (foto 3) ning tuli levis edasi garaažiboksidele, mis olid kasutuses. Selle tagajärjel said kahjustada kaks sõiduautot.

Foto: Ida päästekeskus
Foto 3. Mahajäetud ja kasutuses olevates garaažiboksides toimunud tulekahjujärgne olukord
(Ida päästekeskus)

Ida-Virumaal ei ole haruldane juhus, kui asotsiaalse eluviisiga isikud hõivavad ilma loata mahajäetud maju elamiseks. Sellisel juhul mahajäetud objekti süütamine võib tuua kaasa inimeste surma. Peale selle tulekahjust tulenev termiline mõju nõrgendab hoone konstruktsiooni kandevõimet, mis avaldub hoone potentsiaalses varisemisohus. Noorte mängimine või viibimine varisemisohuga hoones võib samuti tuua kaasa soovimatuid tagajärgi. Lõppude lõpuks päästekeskus ja politsei kulutavad palju ressursse selliste kunstlikult tekitatud tulekahjude kustutamiseks ja uurimiseks, kuigi samal hetkel nende abi ja sekkumist elude päästmiseks oleks vaja mujal.

Mida siis peaks tegema tekkinud olukorra lahendamiseks? Sellele probleemile tuleks läheneda komplekselt, kuna see puudutab nii mitmeid riiklike organisatsioone (kohalik omavalitsus, Päästeamet, Keskkonnainspektsioon), kasutuseta hoonete omanikke, kuid ka igat inimest suuremas pildis. Kohaliku omavalitsuse ülesanneteks on korraldada vallas või linnas jäätmehooldust ja heakorda ning mõjuhoob eraomandis olevate kasutuseta hoonete võõrandamiseks ja lammutamise korraldamiseks on nende käes. Samuti on kohaliku omavalitsuse pädevuses hoone avade sulgemiseks ettekirjutuste tegemine. Kahjuks, pehmemad ja vastutustundele kutsuvad meetmed iga kord ei mõju ega enneta õigusrikkumisi (foto 4). Tarvitusele tuleks võtta eraomandis olevate kasutuseta hoonete suhtes karmimaid ja rohkem koormavaid meetmeid.

Foto: Ida päästekeskus
Foto 4. Prügi ja jäätmete kogunemine alale vaatamata püstitatud keelustavale märgile
(Ida päästekeskus)

Heaks näiteks võib pidada Sillamäe linna. 2015. aasta augustis toimus Sillamäel Sõtke tänaval asuvates kasutuseta hoonetes ligi 8 tulekahju, mille tekkepõhjuseks on olnud süütamine. Sillamäe Linnavalitsus reageeris probleemile ja korraldas majade lammutamise. Tänu sellele sai probleem lahenduse ning Sillamäe linnas kasutuseta hoonete tulekahjud ei ole enam aktuaalne küsimus.

Kasutuseta hoonete omanikel on tuleohutuse seadusest tulenev kohustus taga olukord, et nende omandi välisseintes olevad ning keldri ja pööningu ukse-, akna- ja muud avad oleksid suletud või sissepääs sinna oleks muul viisil tõkestatud. Samuti puudutab see kasutuseta autosid ja muud mahajäetud vara, mille puhul peaks kaaluma selle utiliseerimist.

Päästeametil on võimalus teha ettekirjutusi kasutuseta hoonete omanikele uste, akende ja muude avade sulgemiseks või muul viisil neisse sissepääsu tõkestamiseks. Keskkonnainspektsiooni pädevuses on keskkonna kaitse, milles üheks suurimaks probleemiks on jäätmete ladestamine selleks mitteettenähtud kohtadesse. Samuti on oluline, et linna või valla elanikud käituksid vastutustundlikult prügi utiliseerimisel ja teavitaks õigeaegselt prügi ladustamisest ja kasutuseta hoonetes inimeste kogunemisest nende ümbruskonnas. Teadvustades probleemi ja tegutsedes üheskoos saaksime seda lahendada ja muuta meie ühiskonda puhtamaks, turvalisemaks ja ohutumaks.


Oleg Morozov
Ida päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo peainspektor

Lisatud 26.09.2019, 10:41
Muudetud 26.09.2019, 11:45

eelmine järgmine