Narva linn


Eesti Loomakaitse Seltsi pöördumine

ELS plakat - Vaba hirmust, vaba valust

Ka loomale peab olema võimaldatud elu, mis on vaba hirmust ja valust. Eesti Loomakaitse Selts (ELS) kutsub kõiki inimesi ülesse märkama loomavastast vägivalda ja tegutsema, sest nii nagu ka väikesed lapsed, ei saa või ei oska loomad enda eest ise seista.

Üksnes ELSile on laekunud sellel aastal 72 loomade väärkohtlemise teadet. „Tavapärased teated väärkohtlemisest on puudulikud pidamistingimused ja ravi või hoolduse mitte võimaldamine, kuid viimasel ajal on järjest rohkem jõudnud meieni teateid, kui ka sotsiaalmeedias levinud lugusid loomade löömise, peksmise, hülgamise, rihmaga poomise ja lausa tulistamise kohta. Looma vägivaldne kohtlemine ei ole üheski olukorras põhjendatud, välja arvatud juhul kui tuleb ennast looma poolt algatatud rünnaku eest kaitsta,” lisas ELSi otsese abistamise juht Kaisa Kamm.

Kõige värskem teade, mis sellel nädalal ELSini jõudis, puudutab kassi tulistamist. Tõsi omanikud ei tohi oma loomi hulkuma lasta, seda keelab seadus ning paljudele maa ja aia omanikele ei meeldi kui nende territooriumil võõras loom luusib. Kuid see ei tähenda, et looma võib vigastada või talle muud moodi valu põhjustada. Hulkuvale lemmikloomale tuleb järgi kutsuda varjupaik. Lisaks levis sotsiaalmeedias nädala alguses lugu, kus pealtnägija kirjeldas koera piinamist ühe noormehe poolt. Nimelt oli Tallinnas Tondil noormees jalutamas labradori moodi koeraga, keda ta korduvalt näkku lõi, poos rihmaga ja istus tal seljas. Koer olevat olnud hirmul. Pealtnägija mõistagi sekkus ja kutsus politsei. Kahjuks jäi teadmata, kas politsei noormeheni jõudis.

Seesugused juhtumid on kahjuks suhteliselt tavalised. Vägivaldse käitumise põhjustab üldjuhul loomaomaniku hakkamasaamatus oma loomaga või nende enda vaimsed probleemid, mida nad looma peal välja elavad. Loomulikult ei ole üheski olukorras, ka looma õpetamisel, normaalne ega ka vajalik teda lüüa, rihmast puua, sundida teda vägisi tegema midagi mida ta ei soovi või muul moel looma peal jõudu või valu kasutada. Selline vägivaldne käitumine peaks olema taunitav alati ja ei tohiks oleneda looma liigist või tõust.

Kuna sageli on looma väärkohtlejaks just looma enda pereliige, kelle eest loom ise ennast kaitsta ei taha või ei saa, siis on tema ainsaks variandiks, et vägivallast pääseda, kõrvaline silm või kõrv, kes vägivallatsejast teada annab. „Kui märkad kedagi looma vääralt kohtlemas, siis tasub kohale kutsuda politsei ja samal ajal ka toimuvat filmida, kuna politsei saabudes võib olla loomavastane tegevus lõppenud või omanik koos oma loomaga ära läinud. Juhtunu filmimine annab võimaluse toimunut tõestada ka takkajärele. Tagantjärgi avalduse tegemiseks või toe saamiseks võib pöörduda ka Eesti Loomakaitse Seltsi poole,” soovitab Kamm.

Teavita vägivallatsejast:
► helista 112;
► filmi toimuvat;
► lisaks kirjuta või helista: info@loomakaitse.ee, tel 5267117.

Eesti Loomakaitse Selts on 2000. aasta kevadest tegutsev loomasõpru ühendav mittetulundusühing, mille missiooniks on abivajavate loomade heaolu tagamine ja parandamine ning loomade väärkohtlemise ennetamine. Missiooni viiakse ellu loomade otsese abistamise, avalikkuse teavitamise, inimeste koolitamise ning õigusloomes osalemise ja loomakaitsealase järelevalve teel.

Lisateave:
Geit Karurahu
Eesti Loomakaitse Seltsi kommunikatsiooni- ja turundusjuht
tel 55505009
geit.karurahu@loomakaitse.ee

Lisatud 01.04.2021, 10:28
Muudetud 01.04.2021, 10:47

eelmine järgmine