Narva linn


Õiglase ülemineku fondi kasutuse sihtpiirkonda ei laiendata

Valitsuskoalitsioon on kokku leppinud, et õiglase ülemineku fondi kasutuse sihtpiirkonda ei laiendata. Sihtpiirkonnaks jääb Ida-Viru maakond ning lähiajal keskendutakse üleminekuks vajalike meetmete ja tegevuste ettevalmistamisele, mis võimaldaks anda piirkonnale arengutõuke.

Eesti lähtub Euroopa Komisjoni tagasisidest piirkonna laiendamise aluste kohta, mille kohaselt ei täidaks üleminekupiirkonna laiendamine fondi eesmärke. Nimelt tegi valitsus detsembris rahandusministeeriumile ülesandeks alustada Euroopa Komisjoniga läbirääkimisi selgitamaks välja, kas üleminekust mõjutatud piirkondadena võiks teatud tingimustel käsitleda ka haldusreformi eelsel ajal Ida-Virumaa koosseisu kuulunud alasid, näiteks Aserit Lääne-Virumaal ning endiseid Lohusuu valla ja Avinurme valla territooriume Jõgevamaal.

"Euroopa Komisjoni hinnangul ei ole sihtpiirkonna laiendamine tõenäoline. Kava koostamise raames olen ka varem avaldanud arvamust, et sihtpiirkonna laiendamine ei oleks sisuliselt õige ning koalitsioonipartner jagab seda arvamust," ütles riigihalduse minister Jaak Aab. "Jätkuva laiendamistaotlusega võime kaotada kogu menetluse käigus väärtuslikku aega, samas, kui tõenäosus laiendamise toetuseks Euroopa Komisjoni poolt on pea olematu. Praegu on esmatähtis asjaga edasi minna ning suunata kõik jõupingutused fondi raha võimalikult kiireks kasutuselevõtuks ja Ida-Virumaa reaalseks arenguks," nentis Aab.

Õiglase ülemineku fondi toetust saab kasutada üksnes territoriaalses ülemineku kavas määratletud üleminekupiirkonnas, mis lepitakse kokku Euroopa Komisjoni ja liikmesriigi vahel. Jaak Aabi sõnul peavad valitavad piirkonnad  olema sellised, kus avaldub kõige suurem negatiivne majanduslik ja sotsiaalne mõju kliimaneutraalsusele üleminekul. "Euroopa Komisjon soovitab oma kriteeriumite alusel suunata Eestis abi Ida-Virumaale kui põlevkivi kasutamise vähendamisest enim mõjutatud piirkonnale ja meil ei ole täna enam põhjust seda kahtluse alla seada," selgitas Aab.

Mõju avaldumist hinnatakse eelkõige fossiilsete kütuste tootmisega (söe- ja pruunsöe kaevandamine ning turba ja põlevkivi tootmine) seotud töötajaid eesootavate muutuste või võimaliku töökohtade kadumise põhjal ja suurema kasvuhoonegaaside intensiivsusega tööstuse tootmisprotsesside ümberkujundamise vajaduste alusel.

Üleminekufond panustab ühte erieesmärki – piirkondade ja inimeste toimetuleku võimaldamine sotsiaalsete, tööhõive, majanduslike ja keskkonnamõjudega, mis kaasnevad Euroopa Liidu 2030 kliimaeesmärkidega ning eesmärgiga saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050.

Rahandusministeerium plaanib ülemineku tegevuskava esitada valitsusele kinnitamiseks eeloleval kevadel.

Täpsem info: rahandusministeeriumi kodulehelt.


Rahandusministeerium

Lisatud 02.02.2021, 16:11
Muudetud 02.02.2021, 16:31

eelmine järgmine